Noorte heaolu ei ole palju palutud, vaid hädavajalik!

Natalia Sereda


Kõige populaarsem osa rahvastikust, kellele valimiskampaaniates tähelepanu pööratakse on noored. Õigustatult, sest noorte käes on ju tulevik, ka Nissi vallas. Huvitav ainult, milliste noorte käes, sest me oma noored kipuvad siit miskipärast ära?! Kurb polegi niivõrd ehk see, et minnakse, pigem just see, et tagasi ei tulda.

Võib-olla noored ei läheks või naaseks õpingutejärgselt, kui nad oleksid väärtus omaette ka valimistevahelisel perioodil ja ilma eriliste silmapaistvate saavutusteta. Lihtsalt olulised, just niisugustena nagu nad on.

Tegelikult ju polegi vahet, mis vanuses inimene on – igaüks tahab end olulise ja väärtustatuna tunda. Ja just sellepärast on viimane aeg erinevatele eagruppidele, aga eriti just noortele suunatud tegevus läbi mõelda.

Noortekeskus Turbas on tänaseks kinni, sest puuduvad tänapäevased olmetingimused ja koos Riisipere lasteaia rekonstrueerimisega lähevad lammutamisele ka Riisipere noortetoa ruumid. Pole parata, hetkel on olulisemaidki investeeringuobjekte. Aga ei tohi unustada, et ka noored vajavad puhast vett ning sooja tuba.

Sel põhjusel olengi veendumusel, et kui me ei jaksa pidada mitmeid eraldiseisvaid hooneid, ei pea ükski vallakodanik talle olulistest teenustest selle tõttu ilma jääma. Kultuurimajade reorganiseerimisel rahvamajadeks mahuks juba kujunenud püsiklientuuri kõrvale lahedasti ka noored ja noorsootöö.

Minu kandideerin eesmärgiga seista noorte vajaduste ja heaolu eest ning annan endast parima, et Nissi valla noored tunneksid end väärtustatuna igapäevaselt.

Millest kirjutatakse pärast valimisi?

Mark Joa

Valimised on üks põnev aeg. Esmalt märkad, kuidas volikokku kandideerijate Facebooki kontodel muutuvad igapäevaselt profiili- ja päisepildid. Sirged naeratused ja emotsionaalsed Nissi valla vaatamisväärsused, kõik läheb muudkui ilusamaks. Ja siis tulevad programmid, uusi mõtteid ja lubadusi täis. Suur osa inimesi arvab end juba eos teadvat, millega see kõik taaskord lõpeb: niipea, kui volikogu toolile maandutakse, saabub kergendav ohe ja nelja-aastane puhkus võib alata. Aga mida teha, et lubadusi ja suuri mõtteid ikka hiljem ka tõsiselt võetaks?

Vana hea ütlemise kohaselt tuleb esiteks volikogusse valida inimesed, kes oskavad ja julgevad ka ellu viia. Aga ma usun, et on ka viise, kuidas volikogu natuke tagant utsitada. Ühest neist kirjutas juba meie valimisnimekirja üks võimekas uus tulija, Ermil Miggur (vt siit: http://bit.ly/1fdv4nB). Täna kirjutan veel teisest. See on ajaleht.

Mul pole veel olnud võimalust sirvida värsket Teatajat, kuid olen üsna veendunud, et võin sealt lugeda peamiselt kuulutusi, teateid ja toimunud vahvaid üritusi, millest on sunnitud kirjutama nende samade ürituste korraldajad. Tegelikult on ju juhtunud palju enam, tublisid inimesi on palju rohkem, aga pilti pääsevad vaid need, kes ise kirjutada oskavad või tahavad. Ja mis veelgi olulisem: tegelikult on ka teemasid, mis meie kogukonda palju suuremal määral mõjutavad.

Siiani tundub, et kõikidele volikokku pürgijatele on tähtis lasteaedade ja koolide käekäik ning suur igatsus rongiliikluse järele Turbas. Väga oluliseks saab järgmise nelja aasta jooksul Turba veevärgi renoveerimise teema ning olgem ausad, ühel päeval peame hakkama rääkima ka haldusreformist. Hiljuti küsis endine vallavanem Raigo Piilberg õigustatud küsimuse: kas uus volikogu koosseis lubab vaadata üle ka valla arengukava ning viia sisse muudatused, mida valimislubadused endaga kaasa toovad? Ning kahtlemata tõstatub peale valimisi ikka ja jälle ka valla üldplaneeringu teema.

Ajalehe ülesanne ei ole olla seinaleht, kus iga soovija lihtsalt enda rinda kummi ajab. Teatajal peab olema toimetus, kes need tähtsad teemad läbi töötab, valdkonna inimestelt ja -juhtidelt kommentaare küsib ning vallaelanikele tervikpildi annab. Otse loomulikult tuleb kiita ka neid, kes teevad.

Olen Teatajat varem toimetanud. Sestap ka tean, et hea ajalehe tegemiseks väikeses vallas ei ole vaja teha suuri kulutusi. On vaja tahet anda panus kogukonna arengusse. Ja sellest meie vallas puudust ei tule. 

Meie kandideerimisnumbrid on järgmised:

nr 101 Olvia Laur

nr 102 Jaanus Teder

nr 103 Annely Ajaots

nr 104 Teet Lehtme

nr 105 Peedo Kessel

nr 106 Tavo Tamm

nr 107 Anne Kuusk

nr 108 Eda Tunnel

nr 109 Raimo Villenthal

nr 110 Natalia Sereda

nr 111 Anu Parts

nr 112 Ermil Miggur

nr 113 Lauri Luhasoo

nr 114 Ergo Paimla

nr 115 Mark Joa

nr 116 Evi Vendla

nr 117 Toivo Väli

nr 118 Mihhail Jallajas

nr 119 Ain Karutoom

Kuidas saaksid Sina koduvalda paremaks muuta

Maire Kessel

Kus viga näed laita,

seal tule ja aita

seda viga laita.

Nelja aasta jooksul, mil ma olen kahe vallavolikogu komisjoni, kultuuri- ja spordikomisjoni ning heakorrakomisjoni töödes ja tegemistes osalenud, olen oma meelehärmiks märganud, et üha vähemaks jääb inimesi, kes mäletavad: sel vanasõnal oli algul ainult kaks rida, see kolmas on juba moodsa aja leiutis.

Inimeste peas mõlgub tihti mõtteid, millest omavahel ka räägitakse ja mis seal salata, ka kirutakse, et miks üks või teine asi on vallas tegemata. Näpuga on ju kõige lihtsam näidata, raskem aga ise käed külge lüüa ja ära teha.

On asju, mida iga inimene igapäevaselt teha saab. Alates näiteks sellest, et ise prügi maha ei loobi, kuni selleni, et kellegi teise jäetud prahi üles võtab. Lihtsalt sellepärast, et ilma prahita on pilt ilusam. Või siis võtab kokku oma kodanikujulguse ja kutsub korrale lärmaka või muidu tülika viinanina.

Kui aga on tahtmist kaasa rääkida küsimustes, kus vald tegutseb või tegutsema peaks, siis neid inimesi tahaksin julgustada. Andke endast märku volikogu liikmetele. Volikogu komisjonide (mis erinevates asjades volikogule nõu annavad ja ettepanekuid teevad) esimeestel, kes volikogu koosseisud moodustama peavad, ei ole lihtne leida üles need inimesed, kes komisjonitööst huvitatud on, sellesse oma aega, kirge ja hinge on nõus panustama.

Igasuguse kollektiivi või meeskonna töö tugineb ju ikka ja alati just niisugustel inimestel. Kui aga selliseid inimesi on komisjonis vähemus, siis õigest tööst asja ei saa. Võib koguni juhtuda, et enamuse loidus tapab lõpuks ka vähemuse entusiasmi. Ning komisjoni töö tagajärg on üksnes punane rist seinal.

Kus viga näed laita, 

seal tule ja aita!

Haridusega ei mängita

Annely Ajaots

Kui me räägime haridusest, siis tuleb silmas pidada paari olulist asja:

Esiteks, hariduse valdkond on väga keeruline. Otsuste, eriti suurte muudatuste tegemisel ei saa kindlasti lähtuda kõhutundest. Tugineda tuleb uuringutele, riiklikule hariduspoliitikale ning teiste kogemustele. Teiseks, haridusküsimuste keskmes peab alati olema õpilase ja õpetaja heaolu.

Minu jaoks on hariduse valdkond mõistagi hingelähedane. Olen olnud Nissi Põhikooli direktor 1997. aastast ning kuulun ka volikokku juba kaheksandat aastat. Tunnen end isiklikult puudutatuna, kuuldes avaldusi (nagu valimisliit MINU INIMESED esinumbri Kaido Katalsepa oma), mis seavad kahtluse alla minu ja teiste volikokku kuuluvate allasutuste juhtide erapooletuse.

Volikokku kuulumine ei ole mingi privileeg, see on vastutus kogu valla elanikkonna ees. Julgen väita, et allasutuste juhtidel on vahel ümarlaua taga istumine ehk keerulisemgi, kui teistel. Olukorras, kus haridusküsimused on riiklikul tasandil keskseteks teemadeks ning suured muutused ka jätkuvad, tuleb paratamatult tihtipeale tõdeda, et kõike, millest nii Nissi kui ka Turba kooli direktorid unistavad, vald rahaliselt võimaldada ei saa. Viimase nelja aasta jooksulgi oleme pidanud tegema otsuseid, mis tulid raskelt. Samas veendun iga päevaga, et talitasime õigesti.

Uute kehtivate põhikooli ja gümnaasiumi seaduste rahastamismudelite muutused tegid volikogule haridusküsimused väga keerukaks. Suure tõenäosusega pole kirjapandu veel haridusministeeriumi viimane sõna. Kas me tahame sellises olukorras teha emotsionaalselt õigena tunduvaid otsuseid? Valimisliit MINU INIMESED lubab ühendada meie valla lasteaiad ja koolid (lasteaed+kool Turbas ning sama Nissis). Teema ei ole ühelegi haridusest huvitatud inimesele Nissi vallas uus. Aga teha see otsus enne lõplikku selgust riiklikus hariduspoliitikas on meie valimisliidu hinnangul ennatlik.

Muudatusi tuleks otsida sisulistes küsimustes. Käsitlegem teemasid, mis parandavad õppe- ja töökeskkonda meie haridusasutustes. Valimisliit Minu Oma Vald on järgnevaks neljaks aastaks kokku leppinud kolmes kindlas asjas, mis parandavad haridusasutuste olukorda:

- Tagame igale Nissi valla lapsele lasteaiakoha 2014. aasta sügisest

- Uuendame põhikoolide arvutipargid

- Tõstame haridustöötajate palkasid

Koostöö on kõige alus

Ermil Miggur

Ettevõtjad arvavad, et vald peaks arendama ettevõtlust. Vallavalitsus ootab ettevõtjatelt uusi töökohti. Inimesed ootavad uusi töökohti nii vallavalitsuselt kui ettevõtjatelt. Korteriühistud ootavad vallavalitsuselt vastutulelikkust, vallavalitsus ootab korteriühistutelt organiseeritust. MTÜ-d ootavad suuremat tuge, elanikud ootavad enam üritusi ja mänguväljakuid.

Küsimus on selles, kuidas ootamisest tegutsemiseni jõuda. Mina arvan, et võti peitub koostöös. Elame väikeses vallas, kuid ometi on meil palju aktiivseid elanikke: palju erineva haardega ettevõtteid, innukaid MTÜ-sid ja häälekaid korteriühistuid. Need hääled saab minu ja meie valimisliidu hinnangul ühendada!

Esmalt on vaja teavet. Tuleb kaardistada kõik ettevõtted ja MTÜ-d ning nende tegevusalasid ka valla kodulehel propageerida. See on lihtne viis, kuidas üksteisega kiireid kontakte luua ning ühtlasi ka väljaspool valda silma paista. Vald saab abiks olla ka projektide kirjutamisel, eelkõige nõustamise valdkonnas, kuid miks mitte headel aegadel ka õigetele asjadele õlga alla pannes.

Olen mitmete inimestega vesteldes avastanud ka seda, et korteriühistute ja vallavalitsuse tänane suhtlus pole alati kõige tõhusam. Kivi ei saa justkui kummagi kapsaaeda visata, kuna pole selge, kas üks või teine pool on ikka kõvasti püüdnud. Meie valimisliidu järgmise nelja aasta plaanidesse kuulub ka selle valdkonna parendamine. Korteriühistuid tuleb hakata enam otsuste tegemisel kaasama, kuid see eeldab ka ühistute poolset üksmeelt ja initsiatiivi.

Mul on Teile üleskutse. Moodustagem kolm tõsiseltvõetavat partnerit vallavalitsusele: Nissi valla ettevõtjate, MTÜ-de ja korteriühistute ühendused. Need kolm ühendust läbi oma esindusorgani omaksid kindlasti suuremat sõnaõigust kui üksikud häbelikud hääled omaette.

Koostöö näeb ette suhtlemist ja vestluseks on vaja vähemalt kahte osapoolt. Järgmise nelja aasta jooksul näen vaeva selle nimel, et need osapooled regulaarselt ühise laua taga istuksid!

Teede kvaliteedist, ettevõtja vaatevinklist
Jaanus Ajaots

On palju põhjusi, miks ma toetan valimisliidu Minu Oma Vald nimekirja. Vahest üks suurimaid on see, et viimase volikogu koosseisuga (mille enamus kuulus Minu Oma Valla nimekirja) on olemas võimalus mõistlikuks koostööks nii Nissi valla ettevõtjatel kui ka MTÜ-del.

Mulle kui põllumehele on alati oluline olnud teede korrashoiu teema. Sellest ja võimalikest koostööpunktidest natuke räägiksingi.

Seni on volikogu ja vallavalitsuse poliitika olnud eurotoetuste jagamine vastavalt prioriteetidele. On selge, et meie kõige enam kasutatavad teed seisavad korrashoiu nimekirja tipus. Nii ongi, et tähtis on säilitada hea kvaliteet ennekõike keskustes ja loomulikult ka bussiringidel.

Osad küla- ja põlluvaheteed, mis kuuluvad vallale, on jäänud seni tahaplaanile, täpsemalt  põllu ja metsamaade teenindamise teed. Muidugi napib ka raha, aga seda läbimõeldum peaks planeerimine olema. Ettevõtjana suhtlen pidevalt valla juhtorganitesse kuuluvate inimestega ja olen olnud ka valimisliidu Minu Oma Vald programmi koostamise juures.

Koostöökoht põllumeeste ja muude ettevõtjatega on paika pandud: järgnevaks neljaks aastaks vaadatakse teede renoveerimise strateegiad üle ning pannakse enam rõhku ka sellistele teedele, mille heast kvaliteedist sõltub ka valla ettevõtete käekäik. Mina usun, et see on oluline kõigile Nissi valla elanikele, kuna hästi edenevad ettevõtted loovad kohalikele uusi töökohti.

Kuna ametnikel võib aeg-ajalt puududa täielik ülevaade, siis üheks võimaluseks on iga aasta vallavalitsuses kokku istuda ning teede kvaliteet üle hinnata. Kui valimistel saab enamuse häältest Minu Oma Vald, siis olen veendunud, et koostöö ka selles valdkonnas on tulevikus tõhus ja tulemuslik.